Täna möödub 70 aastat Talvesõja algusest. See oli soomlaste õnne, et sõda nii hilja algas, külm raskendas tunduvalt Nõukogude vägede pealetungi. Oleks sõda näiteks oktoobri keskpaigas alanud, siis oleks tulemus võinud hoopis teistsugune olla.
1. detsembri “Päevalehes” ilmus muuhulgas ka selline teadaanne:
28. novembril 1918 tungisid kaks Punaarmee diviisi Narva piirkonnas Eesti Vabariigi territooriumile. Seda loetaksegi Vabadussõja alguseks. Ametlikku sõjakuulutust ei toimunudki.
Väljavõte 30. novembri “Postimehest”
Täna on kodanikupäev. Peaksin sel teemal midagi kirjutama, aga ei oska nagu eriti midagi esile tuua. Arvutasin huvi pärast välja, kui suur oli eestlaste osakaal Tallinnas ilma Lasnamäed arvestamata. 2008. aasta alguses elas Tallinnas ilma Lasnamäeta 289371 elanikku, neist eestlasi 177817 (61,45 %).
Venemaa rahvastiku-uudiseid. 2009. aasta esimese 9 kuu jooksul sündis Venemaal 1321000 last ja suri 1507300 inimest. Loomulik iive oli järelikult -186300 inimest. Suhtarvudes väljendudes oli sündimus 12,5 promilli, suremus 14,2 promilli ja loomulik iive -1,7 promilli.
Sama perioodi jooksul saabus välisriikidest Venemaale 216071 inimest ja lahkus välismaale 24563. Migratsioonisaldo oli seega +191508 inimest.
Sisseränd Soome jätkub. 2009. aasta esimese 10 kuu jooksul tuli Soome elama 21805 inimest ja läks Soomest mujale elama 10316 inimest. Rahvastiku migratsiooniline juurdekasv oli seega +11489 inimest. Sama perioodi jooksul oli rahvastiku loomulik iive Soomes ainult +9574 inimest.
Täna möödub 46 aastat USA 35. presidendi John F. Kenndy mõrvast.
Kas tõde tuleb kunagi päevavalgele?
Tänases “Postimehes” ilmus artikkel “Eesti probleem pole mitte väljaränne, vaid mitte-tagasitulek”. Ja kommentaarid olid sellised, et jube lugedagi. Milline viha ja põlgus oma kodumaa vastu. Milliseid sõimunimesid oma kodumaa kohta kasutatakse. Tõeline pööbel, jälk tõpratõug. Selline lumpen teenib ära ainult põlgust. Huvitav, reaalelus ma selliseid inimesi ei tunne. Aga ega ma ju lumpeniga ei suhtle.
Vaatasin täna TV-st filmi “Kinnunen”. Esimesel vaatamisel see film mulle eriti ei meeldinud. Hilisemal vaatamisel olen aga oma suhtumist sellesse filmi muutnud. Tegemist on siiski päris andeka ironiseerimisega stereotüüpide üle. Osatäitmised on samuti täiesti head.
Intervjuus Delfile ütles Gunnar Loho kommenteerides oma eksabikaasa väljaütlemisi järgmist: “Aga kui riik oleks kakskeelne, kas see teine keel peaks tingimata olema vene keel? Kui tahame olla eurooplased, siis ehk inglise keel.” Ja sama mõtet väljendasid ka mitmed artikli kommenteerijad.
Ma ei saa aru, mis inimestel küll viga on? Kuidas nad saavad nii imelikult mõelda? Millises Euroopa riigis on inglise keel teiseks riigikeeleks? (Iirimaa on erijuhtum). Inglise keel on ikka paljudes Aafrika riikides riigikeeleks. Mis erilisi privileege inglise keelele meie riigis vaja oleks? Arusaamatu, täiesti arusaamatu.
Täna on Läti Vabariigi 91. aastapäev. Aga kuidagi süngevõitu on see Läti olukord ja ei viitsi sellest praegu rohkem kirjutada. Lugesin täna Internetist, et Lätis kaalutakse koguni 2011. aasta rahvaloendusest loobumist. See tooks aga kaasa 22 miljoni krooni suuruse trahvi.
Lugesin Läti venekeelsest Delfist kommentaare aastapäeva-uudise kohta. Kommentaarid olid valdavalt Läti-vaenulikud.
Eile vaidlesin ühes venekeelses portaalis paari derzaava-meelse kommentaatoriga ajaloo teemadel. Üsnagi tulutu tegevus tegelikult. Ja ma ei saanudki päris hästi aru, kas nad ei tea, mis leidis aset 24.-28. septembril 1939 ja 16.-17. juunil 1940 või nad lihtsalt ainult teesklevad teadmatust.
Täna ilmus “SL Õhtulehes” artikkel “Eesti ilma venelasteta : elektrit ei oleks, vutis saaksime kolinal pähe.” Mida muud lisada, kui et mõnel ajakirjanikul peab ikka väga tugev Stockholmi sündroom olema.
Tuletame näiteks ajalugu meelde. 1917. aasta alguses elas Tallinnas ligikaudu 40000 venelast. 17. aprillil 1918 aga 5188. Ja vaevalt küll, et see mingeid probleeme tekitas.
